Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne Irdmuistis Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne Ajalooline aeg Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani. Muinasaega uurivad teadused: Arheoloogia Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid. Nende esemete järgi on võimalik määrata aega, mil neid kasutati ja nende otstarbel. Numismaatika - Münditeadus. Tegeleb aaretest ja kaevamistel välja tulnud müntide uurimisega, tehes selgeks nende päritolu ja vermimisaja. Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms.
Näiteks kasutati rokokoomustreid salongides ja magamistubades ning renessanss- ja barokkmustreid söögisaalides. Hinnati juba barokiajastust tuntud kangaid meenutavaid veluurtapeete; pabertapeetidest olid moes suurte lillebukettidega läikivaks poleeritud tapeedid, imiteeriti ka mitmesuguseid materjale – pitsi, drapeeringuid jms. Sajandi keskpaigas loodi eriti Inglismaal palju ornamentaalseid tapeete. Prantsusmaal saavutasid suure leviku suuri seinapindu katvad ja ajaloolisis sündmusi kajastavad suured pilttapeedid. Olulisim oli aga fakt, et tapeet muutus iseseisvaks kujunduselemendiks. Sisekujundusvõtted ja mööbel erinesid riikides sedavõrd, et historitsismi sees tekkisid mitmed eristiilid, mis kannavad perioodi valitsejate nime. Värvid. Historitsistliku interjööri värvigamma sõltus vastavast neostiilist, eklektika perioodil oli värvide kasutamine rikkalik ning sugugi mitte alati kooskõlas. Ornament