kinni ka eesti kooli vanadest traditsioonidest. Alguses tugineti tsaariaegsetele kooliprogrammidele, kuid arvestati ka töökooli printsiipe. Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P.Kogermanni, H.Männiku ja L.Mahsteini ,,Loodustõpetust", seitse aastat hiljem hakkas
H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti iseseisvusajani. 1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4.klassi ajalookursuse läbivõtmisel kodukoha ümbrusest lähtuvat novellistlikku käsitluslaadi. Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. Võõrkeeltest õpiti algkoolides saksa, harvemini inglise keelt. Kuni iseseivumiseni õpetati
annaabi.ee 
