võrreldes tagasihoidlikum. Merkelist leebem. Wilhelm Christian Friebe (1761-1811) 1791-1794 ,,Handbuch des Geschihte Lief-, Ehst- und Kurlands zum Gebrauch für Jedermann" I-IV (1158-1710). Sarnane Jannau tööle. Aga Friebe kameralist. Liivimaale 1784 ja oli koduõpetaja. 1801 Liivimaa SOtsieteedi sekretär. Parrot sai rektoriks. Teaduse propageerimisega ja järeleaitamisega tegeles. Garlieb Merkel (1769-1850) kõige löövama pärisorjuse kriitikaga. Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal pärisorjuse olukorra kirjeldus, süüdistab kehtestamises omakasupüüdlikke ristirüütleid. Publitsistlik teos, pole ajalooga palju sidet. Autori nime Euroopas
Esimese resulataadinid jõuti 1952. aastal, kui ilmus esimene Eesti NSV ajaloo teos, üheköiteline, üdini stalinistlik raamat, see on päris huvitav lugemismaterjal. Paralleelselt hakati jõuliselt kokku panema 3 köitelist Eesti NSV ajalugu (1955-1971). Oluliseks on "Eesti NSV ajalugu. Õpik", mis ilmub alles 1959. aastal, partei ajaloo seisukohalt oluline "Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost" (1961-1972). Nendega see esindusväljeannete rida ka piirdub. Kui vaadata Eesti NSV ajalookirjutamist, siis tegu oli väga vaevalise ja pikaajalise protsessiga. Põhilised uurimisteemad: massirepressioonid (A.Rahl-Tamm, H.Ligi, E.Laasi, L.Õispuu), julgeolekuorganite tegevus (V.Ohmann, I.Jürjo), vastupanuliikumine (M.Laar, E.Laasi, V. Niitsoo), poliitilised olud (R.Ruutsoo, K. Tammistu, L.Raid), Nõukogude võimusüsteem (O. Kuuli, E. Tarvel), Eesti NSV majandus, Väliseestlus, muud teemad, Taasiseseisvus (1987-1991).