Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad!
Kogu ainestiku koondab ta Kreeka-Pärsia sõdade ümber. Herodotos ei kahtle selles, et jumalad valitsevad maailma, ta usub unenägudesse ja oraaklitesse. Teoses hulganisti folkloorset ja legendaarset ainestikku. Sageli toob H. oma teoses kõnesid ja dialooge. Ta rõhutab Ateena juhtivat osa Kreeka-Pärsia sõdades. Allikad on suuline traditsioon aga ka logograafide, eriti Herakleitose tööd. Thukydides (460-400) Kõige väljapaistvam antiigi ajaloolane, pragmaatilise ajalookirjelduse looja. Tema "Ajalugu" jaotati hiljem 8 raamatuks see käsitleb Peloponnesose sõda. Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks. Thukydidese teose üheks suureks teaduslikuks väärtuseks on käsitlevate sündmuste poliitilise analüüsi sügavus. Tema kui ajaloolase väärtuseks on erapooletus, eriti välispoliitika puhul. Puhtjutustavad osad vahelduvad tal kõnedega, mida ta laseb pidada ajaloolistel tegelastel Erinevalt Herodotosest ei usu ta jumalaid ja oraakleid. Tema järgi tingib