• "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). • Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. • Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. • 2008. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957–1968)" Tänan kuulamast!
Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne vabadus“ koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast „Eesti mõttelugu“, Ilmamaa, 1996). Luulekogu: „Inimese teekond“ (1972) 2009
(1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996) . Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968).
Karl Ristikivi Looming Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961a), "Viimne linn" (1962a), "Surma ratsanikud" (1963a) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965a), "Rõõmulaul" (1966a), "Nõiduse õpilane" (1967a) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970a), "Lohe hambad" (1970a), "Kahekordne mäng" (1972a) Karl Ristikivi Looming Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976a), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972a. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957a-1968a)". Karl Ristikivi Mälestusmärgid Karl Ristikivile püstitati 1987a. aastal mälestusmärk Varblas Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 Karl Ristikivi Selts - on 2001a rajatud mittetulundusühing, mis edendab väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi loomingu tutvustamist ja uurimist, laiemalt aga
Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Imede saar" (1964) "Sigtuna väravad" (1968) Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980), ning kogu "Viimne vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga"
koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku (Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku (Igor Stravinski) muusikat, kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogiliseja ajaloofilosoofilise progressina ning nimetab 1949. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970. aastani kui "ühiskondlikult relevantset muusikat", mis toetas sotsialismi ülesehitamist. Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult skeptiline
Biograafiate triloogia: "Mõrsjalinik" (1965) "Rõõmulaul" (1966) "Nõiduse õpilane" (1967) "Bernard Kangro" (1967) lühimonograafia. "Sigtuna väravad" (1968; novellikogu) Põimingute triloogia: "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970) "Lohe hambad" (1970) "Kahekordne mäng" (1972) Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) "Rooma päevik" (1976) Ristikivi viimane romaan, mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. "Klaassilmadega Kristus" (1980) lühiproosakogumik, avaldati postuumselt. "Viimne vabadus" (1996) - koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast; avaldatud postuumselt. Päevaraamat: Postuumselt avaldati 2009. aastal trükis ka Karl Ristikivi "Päevaraamat 1957-1968". 4 Romaan ,,Nõiduse õpilane" kokkuvõte ning seosed autori eluga
(1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996). Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. 2009
annaabi.ee 
