või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid: · Linnaarhiivid: Tallinna linnaarhiiv, Narva linnaarhiiv, Maardu linnaarhiiv · Vallaarhiivid · Valdade ja linnade ühisahriivid
samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg. Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid teiste kultuurivaldkondadega. Kultuuriveebi tegijad peavad korrastama ja pakkuma olemasolevaid andmepanku, kasutades kultuuriainese digiteerimise põhiprogramme. Lisaks sellele on vähemalt ajalooarhiivide, fotode, joonistuste jmt nimistute sidusalt kättesaadavaks tegemine (austades autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi) vajalik väljapoole suunatud teenus ning samas tähtis ka sisetööks. Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) elluviimiseks on peamine luua sünergia muuseumi ning teiste valdkonna algatusi koordineerivate asutuste, territoriaalsete kultuuriüksuste ja majandusüksuste vahel. Selleks vt eesmärki nr 1 ja eesmärgi nr 6 punkti A.
annaabi.ee 
