Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus (15-17) : Manasseini revisjon 1882 - Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Ado Grenzstein -Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist
Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus Lk. 15-17 (Manasseini revisjon 1882, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Hugo Treffner, Villem Reiman, Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. sinimustvalge õnnistamine) *Manasseini revisjon 1882- Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati