ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses
esimese albumi. · Raamatule nime andnud luuletus ,,Elu tuli" on teistest võitluslauludest mitmeplaanilisem täna mõtteavarale sümbolile. Tule kujundit kasutama võis Suitsu inspireerida Soome luuletaja Eino Leino oma luuletusega ,,Hümn tulele". · Tuli on võimas jõud, mis loob, võidab ja hävitab- lõpuks hukutab iseennastki. · Kõige laiemalt võib Suitsu tulesümbolis näha viidet inimelu ajalikkusele- lootusrikkale algusele ning paratamatule lõpule. · Luuletus on nii mõttearenduselt kui värsivormilt selge ja järjekindla ülesehitusega. · Põhistroofid algavad optimistlikult, tule- ja noorusepiltidega, mis kahes esimeses salmis hõlmavad suurema osa tekstist. · Alles mõlema stroofi viimases reas välgatab- otse kui juhuslikult- mõtte kaduvusest. · Positiivse häälestatusega on lõppriimilised, viimane värss on aga riimita ja teistest pausiga eraldatud