näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 500 krooni-Carl Robert Jakobson (pseudonüüm: Linnutaja) sündis aastal 1841 26. juulil Tartus. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist,kirjanik ja pedagoog. Alghariduse sai Jakobson oma isalt ja kihelkonnakoolist, aastatel 1856-1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Jakobson püüdis paaril korral asutada eesti keelset ajalehte, 1868 jäi rahuldamata tema taotlus asutada Peterburis eesti keelne ajalhet ja 1871 ei saanud ta Tallinnas õigust asutada eesti keelne ajaleht. Aastal 1881 valiti Carl Robert Jakobson Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Jakobson suri aastal 1882 19. märtsil Kurgjal
Seejärel algas kiire suurenemine, aprillis peeti enamlaste partei esimene Eesti konverenets - selleks ajaks enamlasi 3000. 1918. aasta jaanuariks oli enamlaste partei liikmete arv kasvanud 10 000ni. Suure osa sellest moodustas Eestis asunud Vene sõdurid ja madrused. Selle taga oli enamlaste väga massiivne propaganda ja agitatsioon. Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele, toimetajaks Hans Pögelmann ja kolmandana ilmus venekeelne ajakiri Tõehommik, mille toimetajaks oli Ivan Rabtsinski. Kujunesid kõige olulisemateks enamlasteks. Nende ajaleht püüdis jätta muljet, et nende ajaleht ilmub vabrikutööliste annetuste toel - tegelikult see nii ei olnud
annaabi.ee 
