Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine ajalehe ,,Postimees" väljaandmisest ja selle töötajatest. Töö sisaldab: · Mis on ,,Postimees"? · Uurimine · Ajalugu ja väljaselgitamine
12. märts 1934 oli alles selle riigipöörde esimene järk ja järgnevad kuud käitus valitsus üsna ettevaatlikult, justkui kombates rahva suhtumist. U poole-aastane periood on pälvinud ka nimetuse diktatuur siidkinnastest. 12. märtsil suleti 9 perioodilist väljaannet, pärast seda hirmutavat näidet öeldi, et edasipidi tsensuuri ei kehtestada, aga ülejäänud ajakirjade toimetajad päevad tegema enesetsensuuri - poliitiline politseid hakkas kontrollima ajalehtes toimuvaid materjale. U samamoodi toimetati ka erakondadega, suleti vabadussõjalaste liikumine. Laidoneri sõnul erakonnad pidid jääma tegutsema, aga nad ei tohtinud teha poliitikat. Jäi ka selgitamata, mida selle poliitika tegemise all mõeldi. Täpselt samamoodi mõjusid Laidoneri sõnad ka erakondade tegelastele - hoidsid madalat profiili. Vb ainus, kes mingit probleemi tekitas oli Põllumeeste Kogud, kes hakkasid korraldama lõikuspidusid -
annaabi.ee 
