Kui teatakse, et tuttavaga on midagi juhtunud, siis loetakse tema kohta kindlasti suure huviga. Muretsetakse endale paberkandjagi või allikas, kust kirjutatu hõlpsamini kätte leiaks. Tavaliselt on uudised kirjutatud nii, et iga inimene leiab üles oma ja vajaliku, so. sündmused mõjutavad paljusid inimesi. Janunetakse uudiste järele, mis on ebatavalised, sest need pakuvad pinget kõigile nii kirjutajale kui ka lugejale. Samuti peab sündmus olema aktuaalne. Ajaleheuudised võib Tiit Hennoste käsitlusele toetudes jagada tinglikult ,,valgeteks" ehk kvaliteetajakirjanduse ja ,,kollasteks" ehk meelelahutusvaldkonda kuuluvaiks. Tänapäeval leidub päris palju neid inimesi, kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest. Seda ei saa väga halvaks pidada, peaasi, et millestki huvitutakse. Meelsasti loetakse argielu puudutavatest sündmustest kajastuvaid uudiseid, kuid loetakse ka kuulsustest, nendest, kelle nime teatakse
"tavalisele" inimesele, tasakaalustatumat tegelikkusepilti. Tehnoloogilisi uuendusi silmas pidades tasub meelde jätta aastad 1991-92, mil kõigi suuremate ajalehtede toimetused loobusid kirjutusmasinatest ja läksid üle personaalarvutitele, tinaladu hakkas asendama arvutikujundus. Aastatuhande vahetus aga läks Eesti meediaajalukku veel ühe olulise arengu poolest, nimelt sündisid internetis pidevalt uuenevad online-ajaleheuudised. Ajakirjanduse ärilist poolt puudutavaid nihkeid viimase 15 a jooksul soovitan lugeda kogumikust "Meediasüsteem ja meedia kasutus Eestis 1965-2001" Taivo Paju artiklist (Taivo Paju. 15 aastat meediaettevõtlust: meediaettevõtete teke ja meediaturu areng 1989-2004. - Vihalemm, P. (toim.) Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965- 2004. Tartu 2004, lk 23-47). Kokkuvõtvat: 1. Ajakirjandus ei saanud enne Eesti iseseisvumist areneda iseenda seaduspärasuste alusel. 2
annaabi.ee 
