skulptuurist/plastikast, Geomeetrilised vormid, moonutab ja geometriseerib inimkeha. Nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. ,,Kaks rändnäitlejat",,,Vaesed rannal",,,Akrobaatide perekond",,,Tüdruk pallil",,,Istuv naine" Georges Braque 1882-1963 Prantsumaal Tõi maalikunsti kollaazi tehnika: Ajalehed, raamatud, lõiked kleebitud maali pinnale - täiendas värviga, iseloomulikuks ajalehetekstid, teosed muutusid 'ruumiliseks'. ,,Tütarlaps kitarriga" , ,,Portugallane" , ,,Majad Estaque'is" Analüütiline kubism sai alguse 1909.a. (Picasso+Braque) Lõhutud kuupkujunditeks inimkeha/asjad, side loodusega väiksem. hallid, pruunid, rohekad- tumeda koloriidiga. Motiivid asjad millel oli geomeetriline kuju (majad, puud..). Väljendusvahendiks pinnad, jooned, heletumedusega modelleeritud mahud Juan Gris 1887-1927
Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida, treenida arvutiprogramme töötamaks tekstidega, kontrollida keele kohta käivaid teooriaid. Arvutuslingvistika uurimisrühma koduleheküljel www.cl.ut.ee on kirjakeele korpused, mille keskseks on 80ndate korpus. Selline süsteem aitab näiteks mõista keele muutumist 20ndal sajandil. Korpuste koostamisega tegelevadki eelpoolmainitud Tartu Ülikool ja EKI. EKI korpuse maht on 10,4 miljonit sõnavormi, millest ca 80% on ajalehetekstid. Kuna tegemist on juhuslikult kogutud materjalide, pole tegemist represantiivse korpusega. Keeletehnoloogilisi lahendusi on kergem teha pigem kitsale allkeelele näiteks: "on võimalik luua masintõlkesüsteem, mis tõlgib edukalt HewlettPackardi printeri manuaale, kuid mingi teise firma manuaalidega võib ta juba hätta jääda. Sellise süsteemi loomist alustatakse muidugi kõigi HewlettPackardi printeri manuaalide korpuseks koondamisega." (Arvutimaailm, 2002).
Traditsiooniliselt jagatakse tekstid nelja suurde rühma. 1) Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele. Neis võidakse käsitleda mitmesuguseid probleeme ning need võivad olla kirjutatud rohkem või vähem nõudlikule lugejale. 2) Teadustekstide adressaat on kitsalt piiritletud. Iga teadusala toob kaasa spetsiifilised teadmised ja sõnavara. Teadustekstid nõuavad lugejatelt eelteadmisi. 3) Publitsistika on mõeldud laiale lugejate ringile. Ajalehetekstid on üldmõistetavad. Need eeldavad, et lugeja tunneb publitsistika põhieesmärke. 4) Tarbetekstid on määratud suurele kasutajaskonnale. Need on seotud kindlate eluvaldkondade ja eesmärkidega ning nende sõnastuses taotletakse üldarusaadavust. Ennustamine Ennustamisel on oluline koht lugemiseks häälestumisel. Teiselt poolt on see teksti lugemise (aga ka kõnelemise, kuulamise) kaasnähtus. Ennustamine tähendab lugeja püüdu teksti
annaabi.ee 
