pärinesid Eestist. Politsei leidis ühes korteris olnud arvutist registri, milles oli põhjalik ülevaade süüdistatava tegevusest, klientidest ja tulust. Samuti sisaldas arvuti tuhandeid „kontakte” ja ligi 570 kliendi nimekirja, kelle isikute tuvastamisega Rootsi politsei tegeleb. Kahekümne kliendi suhtes oli 2004. aasta lõpuks algatatud eeluurimine. Soome kupeldaja poolt kaubitsetud prostituutidest vähemalt kaks Eesti tüdrukut olid ainult 17-aastased. Ohvreid meelitati ajalehereklaamides avaldatud eskortteenuse osutajate, striptiisitantsijate, massööride ja modellide tööpakkumistega. Tüdrukud vastasid reklaamile ja kohtusid kaubitsejaga Tallinnas, kes lubas, et neil on võimalik valida, kas osutada seksuaalteenuseid või mitte. Tüdrukud võtsid töö vastu ja sõitsid nädala pärast Rootsi, kus neid sunniti tegelema prostitutsiooniga. Bordellipidajale mõisteti sutenöörluse eest nelja aasta pikkune vanglakaristus
Reklaamikeel järgib trende. Piiratud – viitab kogusele, arvule, st eksklusiivne, mõjub ahvatlevalt, et võimalikult kiiresti tarbija osta tahaks, sest muidu saab otsa. Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale (tarbijakesksus), kvaliteeti. Reklaamikeeles hoidutakse umbisikulisest tegumoest, eitavatest vormidest (ilukirjanduses ja kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi. Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb imperatiivi tunduvalt rohkem. Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev, silmapaistev. Reklaam võib olla kas sisuliselt erinev või vormiliselt erinev. Poeetilisus ja riim teevad tarbija reklaamile vastuvõtlikumaks, tihti ka naljad jäävad meelde, „kummitama“
annaabi.ee 
