ekspressionistlik proosa või draama. Ometi ei saa ajalaulude kunstitaset pidada eritikõrgeks. Need on üsna ühetoonilised ja meenutavad saksa eeskujusid. Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada autorite isikupära või leida äravahetamatuid, meeldejäävaid üksikluuletusi. Ajaluule oli enamikule autoritest pigem teatud väljendusvahendite katsetamise kui saavutuste järk. Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. Luuletaja August Alle (1890 1952) pälvis ajalaulude koguga ,,Carmina barbata" (1921) ka kriitikute kõrge tunnustuse. Tuglas leidis, et see kogu on ajalaulude laadis ,,õnnelik erand". Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega, millel on kohati tore koomiline värving
üldistuse. · Kujundivõtte oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendatakse · Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse, luuletuse värsi read pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid rohkem vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. · Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. · Ajalaulikute seas on siiski üks , kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. (August Alle) · Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega , millel on kohati tore koomiline värving. · Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimus kirjutatud ,,Eesti päev", mis lähtub Gustav Suitsu luuletusest ,,Laul Eestist" ,,Eesti päeva" korrastamata rütmid ja vabavärss sobivad