Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet, e-post Kommunikatsiooni vormid (2) 3. massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus - peamiseks massimeediumiks on tänapäeval kujunenud Internet - Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon Interaktiivne kommunikatsioon Suhtlemine arvuti vahendusel Tarbijapoolne aktiivsus ise luua teavet, ise otsida teavet ja ise edastama teavet Eestis loodi internetiühendused 1991. a.
Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastele veel Balti Ülikool ja Balti Instituut. 1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid. Pagulastele anti
annaabi.ee 
