agressiivsemate mõtete, tunnete ja käitumisnormid on neil teistsugused. · Liigne ajakulu, kui mängida liigselt palju arvutimänge siis võib juhtuda,et ei jää aega muude tegevuste jaoks angu kodutööd, sportimine või sõpradega suhtlemine. · Halb mõju tervisele, liigne mängimine võib tekitada rasvumist, luustiku korrapäratust või närvide kokkusurutust. · Akadeemilised tulemused, liigne ajakulutamine arvutimängude mängimise peale nõrgendab tulemusi õppeedukusel kuna ei jää piisavalt aega õpingute peale. Faktorid mis teevad hea arvutimängu. · Eesmärgid, mängurile peab ette antud olema eesmärgid, mida ta peab mängus täitma, ning peale igat ülesannet tunneb mängur, et ta on õppind midagi uut. · Süzee, huvitav mängu süzee on väga oluline kuna, see hoiab mängurit põnevil ning
paremini antud indiviidi on nii väliselt kui sisemiselt võimalik kontrollida, et ta õigusrikkumisi toime ei paneks. 2. Pühendumine Kui palju isik on pühendunud normikuulekate eesmärkide saavutamisele? Näiteks haridus, erialane karjäär. Ka näiteks normaalse elu kindlustamine, pere jne. Üldised tavapärased normikuulekad eesmärgid. Kui isik nende eesmärkide saavutamisele on pühendunud, siis tema poolt kuritegude toime panemine on vähem tõenäolisem. 3. Ajakulutamine konventsionaalsele tegevusele eesmärkide saavutamiseks. Koht, kus erinevad teooriad tunnistavad, et otsapidi võiks või isegi peaks olema eesmärgiks siduda ära potentsiaalselt kuritegelikult aktiivsete isikute aeg. Vanus 16-24 on kuritegelikult kõige aktiivsem ning kuni vanuseni 30 on küllalt ohtlik iga. Näiteks kooli vaadatakse kui teadmiste jagamise asutust, kuid mitte kui kasvatusasutust. Kool on koht, mis pakub ohtlikus eas olevale elanikkonna kihile
annaabi.ee 
