geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes, sisu : hulgad, loendamine, arvud, arvutamine; suurused ja mõõtmine; geomeetrilised kujundid (Sikka, 2009). 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest, mõõtmine, esemete/nähtuste järjestamine, esemte ühiste tunnuste leidmine, võrdlemine, arvud ja numbrid, loendamine, järjestamine, suurused, pikkusühikud, ajakujutlused, nädalapäevad, kella tundmine, ajaühikud, rahaühikud, tekstülesanded (1987.a nimetati matemaatiline jutuke) kehad, kujundid. Nendest eesmärkidest võib eeldada, et 1987.a õppekava on eesmärkide poolest väga kesine, eesmärkidest võib välja lugeda, et kellaaegu, kuude nimetusi, rahaühikute tundmist ei õpetatudki. Sellest järeldus, et praegu pööratakse rohkem korraliku aluse saamiseks ehk laps peaks reaalselt aru saama, mitte lihtsalt pähe õppima. 1987
Nt on lapsel laual hunnik tammetõrusid. Osa neist on rohelised, osa pruunid, osa mütsikestega, osa ilma. Siit hakkamegi pihta. Tammetõrusid on kokku 10. esimese osahulgana eraldame rohelised tõrud, teisena mütsiga tammetõrud, järele jäävad mütsita ja pruunid tammetõrud. Oluline on saada lapseni oskus rühmitada esemeid erinevate tunnuste alusel, sellega hakatakse tegelema juba propedeutilisel perioodil. (VT ka eelmist punkti) 27. Ajakujutluste loomine ja täpsustamine. Ajakujutlused on inimesele mõistmiseks kõige raskemad. Seepärast tegeletakse nendega propedeutilisest perioodist alates kuni põhikooli lõpuni välja. Mõistete kui sellistega tegeletakse propedeutilises perioodis. Hiljem peamiselt ajaarvutamisega. Ajaühikute liitmine ja lahutamine on väga raske, tegeletakse alates 3.klassist kuni põhikooli lõpuni välja. Põhimõisted millega propedeutilises perioodis tegeletakse on eile-täna-homme, ööpäev, hommik-päev-õhtu ja
annaabi.ee 
