25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Graafikult on näha, et pideva suuruse integreerimisel on saadud lineaarselt kasvav suurus. Igal ajahetkel on saadud väärtuste suhe sama. Võimendustegur määrab ära sirgete tõusud. 1.2 Aperioodiline lüli Ülesande eesmärgiks oli simuleerida Simulinkis ülekandefunktsioone, mis on erinevate võimendustegurite ja ajakonstantidega. Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 2.5 T=2; 5; 2.5 3 1 1 v1 2s+1 Constant Transfer Fcn To Workspace 2.5 v2 Gain To Workspace1 1 2.5s+1 v3
kondensaator C1. Laadumisvool tekitab pingelangu takistile R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks pool periood reguleeritavat alaldit ei kasutata. Saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni, ning toimub järjekordne Reguleeritavates alaldites eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2. nimetatud Seetõttu eelistatakse ühefaasilistes alaldites trafo keskväljavõttega lülitust ja kolmefaasilistes alaldites ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika takistus ja kui see on suur siis tekib väljund takistusel poolperiood alaldi lülitust. Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub laadimisvoolus pingelang, ning impulside kuju moonutub, nii et impulsi kestel tekib pingetõus
W ts 2 ( s ) PID R i i d 47 Seega vajatakse tagasisideahelasse kaht jadaühenduses aperioodilist lüli ajakonstantidega Ti ja Td. Tagasiside üldvõimendus peab olema: T i kT R TM PID-regulaator töötab kokkuvõttes kui astaatiline regulaator, ilma reguleeritava suuruse jääva ebaühtluseta, s.o. ilma statismita. 25. PD-reguleerimisseadus, selle realiseerimisvõimalused. Reguleerimisseaduste võrdlus. Proportsionaalne-diferentsiaalne (PD)-regulaator On vaadeldav PID-regulaatori erijuhusega, kus integraalse komponendi osa on null.