Sotsiaalse löövuse nimel on autor kogust välja jätnud mõndagi, mis võinuks seda taotlust nõrgendada ning kõrvale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Söekaevandaja kujundis sisaldub raamatut läbiv juhtmotiiv puhtuse taotlus. Sastaks progressi teel on isikukultuslikud dogmad, silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, kirjanduslik ja teduslik haltuura, bürokratism. Nende nähtuste rookimisel muutub Kross sarkastiliselt ajakonkreetseks. Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne. ,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range. Raamat võeti lugejte poolt
Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise käiku kuuluvad silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, teaduslik ja kirjanduslik haltuura ja bürokratism. Neid filtreerides muutub Kross väga ajakonkreetseks, samal ajal ise väga sarkastiline olles. Neid omadusi püüab ta põlastada, et luuletuse lõppu jääks positiivne maik. Sõnastus on samas jäme ja robustne. Kuna ,,Söerikastaja" on üsnagi agressiivne luulekogu, jäi seetõttu selle intiimsem pool üsnagi varju, kuigi siiski leiame ja tunneme küpseid ja läbimõelduid luuletusi. Rütmiline liigendus ei ole range. Mõningates loodusvärssides on tunda ajastule sobivat sümboolikat, mis on kajastatud ka paljude omaaegsete luules
annaabi.ee 
