IV”)] Tundeluule asemel tuleb mõtteluule ja vaimsus. 1920ndatel tekkinud mõiste väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Eesti luules järgis ajaluule kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele on iseloomulikud õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajad: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus – Tarapita. Tarapita tegutses 1921. aasta suvest kuni 1922. aasta lõpuni, anti välja mitu ajakirjanumbrit. Sellega ühines 10 kirjanikku (2A – Alle, Adson, 2K – Kivikas, Kärme, 2S – Semper, Suits, 2T – Tassa, Tuglas, Barbarus ja Under. Nimi on tulnud muistsete eestlaste sõjajumalat („Tara, aita“ vms). Nende manifest deklareerib vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega (spekulandid – puudub humanism, tõusiklus – inimesed, kel läheb eeskätt majanduslikult
) Siuru luuletaja oli endast lähtuv ja enesekeskne, ajaluule viljeleja aga käsitles ühiskonna ja keskkonna teemasid, prohvet, kes suudab näha ajaloolist perspektiivi, selgemalt tajuda laiemaid probleeme. Vahendab kaootiliste ajasündmuste mõtet, mida tavainimene ei suuda tabada. Tundmise asemel sügavam mõtteluule, sügavam vaimsus. Tarapita Muutunud teemade ja suhtumise pinnal kujuneb uus rühmitus Tarapita. See muistsete eestlaste sõjahüüust. 1921 suvi- 1922 lõpp. Anti välja mitu ajakirjanumbrit. Algsele manifestile kujutasid alla 10 kirjanikku: Adson ja Alle, Kivikas ja Kärner, Semper ja Suits, Tassa ja Tuglas, Barbarus ja Under. Nende manifest deklareerib: ,,Vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega." Eelkõige saamaahnus (omakasu, kiire rikastumine) ja tõusiklus (ülbus nendelt, kel endal läheb majanduslikult hästi, seetõttu üleolek ja enda paremaks pidamine- eelnevalt polnud võimalusi, nüüd on; jääb puudu kasvatusest ja
annaabi.ee 
