Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA! Lugejaskond väike, ei sekkunud poliitikasse. Suund õpetamiselt arutlemisele. UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht! Sajandivahetus - 1917/18 Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor- Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja, Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed
vabadussõjast, võidupühast, kaitseväest. Patriotismi sisaldasid laste- ja noorteprogrammid. Valitsuse esindajad hakkasid raadios esinemas käima. Ka raadio tehnilise kvaliteeti parandamist võib seostada propaganda osana, sest oldi ju huvitatud sõnumi viimisest laiema kuulajaskonnani. Huvitavat? 1918-1940 trükiti Eestis umbes 440 nimetust ajalehti ja 500 ajakirja. Ebastabiilsus ilmumises: u 45 % ajalehtedest ja 25 % ajakirjadest ei jõudnud esimesest aastakäigust kaugemale. Ajakirjandusturg täitus. Konkurentsivõime suurendamiseks hakati materjali trükitehniliselt rohkem esile tõstma: suured pealkirjad, muutused paigutuses, zanriline mitmekesistumine. Ajalehti tehti võimalikult laiale lugejaskonnale. Leht, mis tahtis elus püsida, pidi end ise ära tasuma või teenima kildkonna huve. Info päritolu: ajalehe-ajakirja hääl eraldus väljast poolt tulnust. Üksikmüügi osa kasvas. Tallinnas oli ajalehekioske 1932 65, 1934 120. Tartus oli neid 1937 12 tk.
annaabi.ee 
