1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon. Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus
elukogenud küünilisus, protest, iroonia, tume pool. Undi filoloogilistel ekskurssidel ning mütologiseerimisel on vähem otsest pistmist filosoofiaga kui Roland Barthes'i mütoloogiatel. Mõlemad on küllalt rahvusliku suunitlusega, mis tuleb välja teemadevalikust. Veel võiks paralleeli tõmmata Undi ja Tshehhovi vahel. Nii Unt kui Tshehhov mõistavad kirjutada juttu labastest asjadest, mitte millestki. Kui Barthes suudab vaatamata laialdasele ajakirjandustegevusele jääda ilukirjandusteostes põhjalikuks, belletristiliseks, "teaduslikuks", siis Mati Unt maksab üheksakümnendatel lõivu meediale, mis on tema akadeemiliselt nauditava jutuvestmis- ning süvenemisoskuse "alla neelanud". Viimane romaan - Brecht ilmub öösel - ei küündi va
annaabi.ee 
