Konservatoorium) asutamises. Õppeasutus alustas oma tegevust 1919. a ning August Topman oli koolis esimesi õppejõude. 1925. a sai Topmanist Tallinna konservatooriumi õppejõud ja alates 1937. a professor. Samuti oli ta IX, X ja XI üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Raimund Kulli tuntuim teos on marss ,,Kodumaa". Tartu vaimuelu juhtis suuresti ajakirjandustegelane Jaan Tõnissson (hilisem riigimees), kes andis välja ajalehte ,,Postimees". Koos folkroristi ja ühiskonnategelase Oskar Kallase ning Eesti Kirjanduse Seltsi tollase esimehe Villem Reimaniga osales Tõnisson Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. a. Tartus tegutses alates 1865. a laulu- ja mänguselts Vanemuine. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu üheks olulisemaks eesvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900.
Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu. 1860ndateks oli ,,vana tüüpi" estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased. 1870-71 aset leidnud ,,suur sulesõda" (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa väljaande kaasautorina (Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung) Baltisaksa ajalehed: Revalsche Post-Zeitung 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!) Revalsche Wöchentliche Nachrichten 1772, gümnaasiumiõpetaja E.A. Hörschelmann Dörptsche Zeitung 1789, F.G. Findeisen Inlandische Blätter 1813, K.G. Sonntag Ostsee-Provinzen-Blatt 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu. Estofiilidest kaastöölised!
annaabi.ee 
