Sestap võib vaielda, kui sõltuvad me massikommunikatsioonist siiski oleme. Maletzke mudel Kui Claude Shannoni ja Warren Weaveri mudel esindas insenerlikku ning infoteoreetilist lähenemist, Theodore M. Newcombi'i mudel sotsiaalpsühholoogilist ning Bruce Westley ja Malcolm S. MacLean'i mudel psühholoogilist vaatenurka, siis saksa publitsistikateaduse tuntuima esindaja Gerhard Maletzke mudel võtab kokku ajakirjandusteaduse arusaama kommunikatsioonist. Tema skeem kujutab ainult massisuhtlust ning vaatleb tegureid, mis seda mõjutavad. Maletzke eristab nelja elementi või positsiooni: kommunikaator (K), sõnum (S), meedium (M) ja retsepient (R). Kõik nad mõjutavad üksteist. Samas mõjutavad kommunikaatorit ja retsipienti ka nende eneseteadvus, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Sellest tulenevalt võimaldab skeem seletada
4) Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) kommunikatsioon peab signaalidest sõnumi. üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. 5) Adressaat, kes sõnumi saab. Maletzke mudel Teave ja informatsioon Gerhard Maletzke mudel (1963) võtab kokku Informatsioon- See, mida kanalis saatjalt vastuvõtjale ajakirjandusteaduse siirdatakse, on realismi arusaamas nägemuse kommunikatsiooniprortsessist. o Too mudel kujutab ainult massikommunikatsiooni ja Teave tähendab seda, et miski on saanud teatavaks või vaatleb midagi on õpitud tegureid, mis massikommunikatsiooni protsessi mõjutava kas siis oma kogemuste või teabevahetuse kaudu
annaabi.ee 
