tõenäoliselt sõidab ta bussiga. Kuid ei tohiks kõiki samastada. Õnneks suuremal määral on inimesi ,kellel tõesti on hea karjäär, kena perekond või mõni muu kordaminek. Ta on omal alal tegija ning ta naudib seda. Hea näitena edukast inimesest võib tuua Piret Mürk-Dobourgi, kes on seni teinud suurepärase karjääri. Alustades ETV telereporterina ning hetkel tegutsedes Rootsi suurfirmas TeliaSonera viitsepresidendina. Õppinud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas, on ta pidevalt ennast üles töötanud kõrgematele ametikohtadele. Pireti erinevate töökohtade arv on suur, kuid see-eest on iga töökoht vastutuselt suurem. Tema nimetab oma eduka karjääri põhjuseks väljakutsete otsimises. Samuti väidab Piret: ,,Mulle on alati südamest meeldinud see töö, mida olen parajasti teinud." . Seega peegeldub Pireti edus huvi oma ala vastu. Samas, sarnaselt Kristina Smigunile, on Piretil olemas oma pere, millele ta veel oma aega pühendab karjääri
määratakse kaalud (koefitsiendid) vastavalt antud vastajarühma üle- või alaesindatusele üldkogumiga võrreldes. TULEMUSTE ANALÜÜS KOONDTUNNUSTE (INDEKSITE) TASANDIL Koondtunnuste moodustamine on väga vajalik kahel põhilisel põhjusel: · Koondada ja üldistada andmestikku See on eriti oluline suuremahuliste küsimustike korral. Näiteks 1980ndatel aastatel ajakirjandusosakonnas tehtud kohalike lehtede, ajakirjade, raamatuhuvi ja elulaadi uuringutes oli ankeedis 900-1300 algtunnust, mida võeti kokku ligikaudu sajaks koondtunnuseks. Ka EMORi turu- ja tarbimisküsitlustes ulatub algtunnuste arv tihti üle 1000. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna värskes suurküsitluses (dets 2002) on 800 algtunnust. · Suurendada tulemuste usaldusväärsust Koondtunnus võimaldab usaldusväärsemalt välja tuua ühiskonnas levinud tendentse