tavaliselt summeerituna - vastajate hulk, keda iseloomustab antud koondtunnuse suur (keskmisest suurem) intensiivsus. Juhul kui 1.skaalapunkt tähendab antud koondtunnuse puudumist (mittelugemist, mittetegelemist, mitteomamist vms), on seegi väärtuslik ja selgelt tõlgendatav näitaja. TÜPOLOOGILINE ANALÜÜS Tüpoloogiline analüüs võimaldab andmestikku veelgi koondada ja üldistada. Eespool nimetatud ajakirjandusosakonna 1980ndate aastate uuringutes moodustati indeksite ja üksiktunnuste põhjal tavaliselt 3-4 tüpoloogiat. Kuulumine ühte või teise tüüpi andis vastajale väga olulise üldise iseloomustuse. Selgelt eristatavad olid kohaliku lehe lugejate tüübid, raamatuhuvi tüübid ja elulaadi tüübid (vt Lauristin, Vihalemm, Uus, Peegel. Rajoonileht ja lugeja, Tln. 1987; Hion, Lauristin, Vihalemm. Meie muutuv elulaad, Tln. 1988).
-- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 15, pp. 27-35 W i e a n d , Jeffrey 1981. Can There Be an Institutional Theory of Art? -- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 39, pp. 409- 417 Wittgenstein , Ludwig 1958. Philosophische Untersuchungen. Philosophical Investigations. 2nd ed. Oxford: Blackwell Zi f f, Paul 1953. The Task of Defining a Work of Art. -- The Philosophical Review. Vol. 63, pp. 68-78 1670 Margit Sutrop MARGIT SUTROP (sünd. 1963) lõpetas TRÜ ajakirjandusosakonna 1986. aastal. Kaitses magistritöö filosoofias Tartu ülikoolis 1991. aastal. Aastatel 1992-1997 täiendas end Oxfordi, Osloja Konstanzi ülikoolis. 1997 kaitses Konstanzi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi filosoofia erialal. Töö teemaks oli "Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogilisest funktsioonist". Praegu töötab Konstanzi ülikoolis praktilise filosoofia õppetooli juures. Käsil on monograafia Adam Smithi moraalsete tunnete teooriast. Margit Sutropilt on Akadeemias varem
annaabi.ee 
