Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni.
Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid Meie Kirik ja Kirik & Teoloogia, mis esindades teoloogiliselt erinevaid (isegi vastakaid) positsioone, kajastavad kirikumaastiku uudiseid ning arvamuslugusid. Eesti usulis-kiriklikul ajakirjandusmaastikul ei ole "Meie Kiriku" nimi sugugi tundmatu. Aastatel 19201931 ilmus pastor Harald Põllu toimetamisel konservatiivne luterlik nädalaleht "Meie Kirik". Ka tänane "Meie Kirik", olemata otseselt toonase väljaande järeltulija, peab väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja väärtustamist. Naasmine evangeelse-luterliku kiriku juurtele juhatab meid
Suburgi mõttemaailm ja kujunemine tervikuna, see süntees, mis leidis aset kolmnurgas Georg Leopold Bolzi üldhumanistlik ja valgustuslik salong ja raamatuvalik, Suburgi tütarlastekool, Linda ajakiri see, kuidas kaks viimast realiseerisid, täiendasid ja varieerisid (põhiosas) Bolzi juures saadud teoreetilist vundamenti. Kõige ootamatum oli kohtumine Suburgi argumentide vilka, ca sokratesliku loogikaga nähtus, mis tundub täiesti ainulaadne ja täiesti uskumatu (isegi kohatu) ajakirjandusmaastikul kui sellisel üleüldse. Undla-Põldmäegi resümeerib: Ometi rikastas Lilli Suburg oma ajakirjaga meie ideelageda ajakirjanduse kogupilti. Selles on nii palju isiksuse vahetu energia kohalolu. Nii palju mõtete dünaamikat. Meeskunstniku, sürrealist René Magritte'i tõlgendus naiste emantsipatsioonist on Suburgi puhul siiski mitmekülgselt huvitav paralleelkujund: maalil Robert Gober Untitled 1990
annaabi.ee 
