Idla 1930.aastatel neid küsimusi ja kitsaskohti lahendama. (Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 19) 1931. aasta kevadel toimusid esimesed suuremad võimlemiskursuste üritused. Mätrsis esinesid eliitrühmad Tallinnas "Estonia" teatris ja paar kuud hiljem Tartus "Vanemuise " teatris. Esinemised "Estonias ja "Vanemuises" võttis seltskond hästi vastu, aga erialaringkondades kutsusid need esile poleemikat. Ajakirjanduski reageeris elavalt. "Rahvaleht" kirjutas : Neljapäeva õhtul oli "Estonia" teatrisaalis võimlemisõpetaja Ernst Idla võimlemisgruppide esinemie. Publikut oli kogunenud teatrisaal tulvil täis..Peale tavalise publiku oli väljas ka suurem osa pealinna võimlemisõpetajaid, kes tulnud tutvuma oma kolleegi tööga...Võimlemisõpetaja näitas publikule töötundi, niisugust nagu peab tema vastavaks meile, meie oludele ja meie inimestele
177-178) Eduard Vilde koolieast väärib märkimist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud tasuta piletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamust ning muljeid hindas Vilde kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Koolipäevil hakkas kujunema noore Vilde maailmavaade. Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju ,,Kalevipoed", Koidula luule ja ajakirjanduski eesotsas ,,Sakalaga". Kreiskoolis valitsev saksameelsus ja halvustav suhtumine eestlastesse äratas temas protestitahte ja süvendas tema rahvuslikku hoiakut. Samal ajal hakkas Vilde kahtlema religioossetes tõekspidamistes. Koolist lahkudes polnud Vilde küll jumala usu eitaja, kuid suhtus religioonisse siiski kahtlevalt. Kreiskoolis oli Vildel õpetajatega läbi saamine halb ja õppeedukus halvemapoolne.
annaabi.ee 
