teise elu võtmine. Need inimesed on teineteise äärmused, ent mõlemad on väga ohtlikud, kuna oma vastutustundetu vägivallaga teevad haiget neile, kes pole milleski süüdi. Siinkohal tõi Jelena Skulskaja näiteks koolitulistamised. Ta loetles ette tuntud riigid, nagu Norra ja USA, ent surmaga mittelõppevaid koolikonflikte esineb igas riigis, kus on koolisüsteem. Viimasel ajal on koolivägivald jõudnud ka eesti ajakirjanduseni, mitte küll nii traagilises võtmes kui Norras või Ameerikas. Õpilased kiusavad õpetajaid, vahel risti vastupidi - kõik see on samuti õnnetute inimeste kätetöö. Jelena Skulskaja sellest ei kirjutanud, aga kui tal oleks koolieluga rohkem kokkupuudet, küll siis need probleemid ka läbi tema artiklite Postimeheni jõuaksid, kuigi ühes lõigus mainib ta tungivalt, et eelistaks kuulda rõõmsaid uudiseid rohkem
aastal. Ülikoolis valmistatud Eesti ja Läti jaoks ette üsna palju pastoreid umbes 250. Ülikooli esimene tööperiood jäi paraku lühikeseks, lõppedes Vene-Rootsi sõjaga ning Tartu kapituleerimisega 1656. aastal. Rootsi võimu ajal sai Eesti Tartusse ka oma esimese trükikoja 1631. aastal. Seal valmis kokku umbes 1100 raamatut ja brosüüri, lisaks väiksemaid trükiseid. Tallinn sai trükikoja 1634. aastal. Eestikeelse ajakirjanduseni sel perioodil veel ei jõutud, kuid üldise kultuuriloolise olukorra kirjeldamisel on tähtis ka muukeelne. Kalendreid veel eesti keeles 17. sajandil ei ilmunud. Siisku tunti eesti keele vastu suurt huvi ning ilmus isegi Eesti keele grammatikaid (Stahl ,,Anführung zu der Estnischen Sprach", 1637). 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelsena Uus Testament. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rootsi aeg oli Eesti kultuuriajaloo jaoks väga oluline ajajärk
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid.
annaabi.ee 
