Aastal 1918 suudeti välja kuulutada Eesti Vabariik, mille vabaduse eest tuli meil võidelda kuni 1920. aastani. Selleks, et ajaloo kulg saaks viia Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu. Kultuur on igal rahvusel erinev, igal rahvusel oma. Põhilisteks eeldusteks, mis said määravaks Eesti Vabariigi tekkeks kultuuri osas olid eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik. Kirjasõnades ja ajakirjanduses kutsuti rahvast ülesse ühtse rahvuse poole. Kirjasõnad ja ajakirjandused olid ühtlaselt ka alguseks esimesele Eesti ühisele laulupeole. Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale, et eestlased hoiavad kokku. Samuti hakati looma erinevaid seltse. Esimeseks neist oli eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Selle organisatsiooni algatus lükkas käima ühiskondliku- poliitilise mõtte arendamise. Sellel ajastul keeras Eesti kultuur endale uue lehekülje. 20
eestlaste olukord veelgi. Ve puhul peljati, et Ve võit võib kaasa tuua uue sovinismi laine, et sellega kaasneb uus venestus, kuid see kõik tundus vähemtähtis. Sõja puhkemisega kaasnesid ka baltisaksa vastased meeleavaldused ja nende vastu suunatud sammud. Pogrommid baltisakslaste vastu, peskti puruks neile kuuluvad kauplused jne. Peterburg muudeti Petrogradiks. Tehti ka ettepanek Muuta Tallinna nimi Kolõvaniks(?) Uued venepärased nimed said ka 7 Eesti valda. Ajakirjandused ilmusid järest teravamaks muutuvad süüdistused baltisakslaste aadressil. Keelustati baltisakslaste organisatsioonide tegevus, pandi kinni neile kuuluvad ev-d, keelati ära saksakeelne ametlik kirjavahetus, lõpuks keelati ka saksakeelne kõnelemine avalikes kohtades sh linnatänavatel. Ve võimud hakkasid ka arreteerima mitmeid baltisaksa tegelasi, süüdistades neid Sa poole hoidmises. Hobusteprotsessid ( paremate hobuste varjamine Ve armee eest), Pastoriteprotsessid (ei ole piisavalt
annaabi.ee 
