1969.a. ,,Kevade" (Arvo Kruusement) ,,Sügis", ,,Suvi" 1969 ,,Viimne reliikvia" (G. Kromanov) 1979 ,,Kõrboja peremees" ,,Mäeküla piimamees", ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Mehed ei nuta", ,, Nukitsamees", ,,Metsluiged", ,,Arabella mereröövli tütar", ,,Nipernaadi" (Kaljo Kiisk), ,,Siin me oleme", ,,Hullumeelsus" Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a
- kangelaste üle tehakse nalja. Inglismaal on oluline ajakirjandus. Seal sünnib ajakirjande eellane 1711. Seda suunda juhivad Joseph Addison ja Richard Steele. Neid võib pidada Euroopa ajakirjanduse loojateks. Esimene ajakiri oli ,,The Tatler".Siit tekkib ajakirjamall, mis on tähtis ka Eesti kirjandusloo aspektist. Need ajakirjad pakkusidi palju infot: päevasündmused, poliitika. (Sellega oli seotud ka J. Swift, kes kirjutas neis ajakirjades pseudonüümide all. ) Need ajakirjand andsid edasi ka kirjandusuudiseid. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle.Addison ja Steele tahtsid ka kombeid lihvida (ka lihtrahva kombeid). Ajakirjas ka kasvatuslikul eesmärgil: ära joo jne teemad. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise vms). Neil olid head suhted lugejatega ja lugeja võis ka kirjutada ajkirja ja neid avaldati seal
annaabi.ee 
