Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo po...
maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ning lõpuks kujunes välja praegune nimetus Paide. Mis on Paides huvitavat ja kuidas oma aega sisustada? Paide, Eestimaa südame, vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, koos selle ümber oma ajaloolises hiilguses laiuva vallimäega, kus jalutades või all-linnale pilku heites kosub hing ja puhkab silm. Eesti ainulaadseimad eksemplarid on ka Paide keskväljak, mis on linnaelu süda, koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Paide Raekoja ning Püha Risti kirikuga. Tänapäevase Paide tänavapilti ning vallimäge ilmestavad 94 paeskulptuuri, mis on valminud
ja töötleva tööstuse ettevõtteid Järvamaa turismiressursid 4 Turismistatistika 2011 23 majutusasutust, aastaringselt 17 ettevõtet Ööbinud külastajaid 10 873 inimest, neist 41%puhkusereisil ja 50% tööreisil Sisereiside sihtkohana kõigist ööbimisega sisereisidest oli Järvamaa külastatavus 3%, kõige madalama siseturistide külastusega sihtkoht Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, külastajaid kokku 33 166 inimest, ajakeskus Wittenstein 14 230 huvilist, A. H. Tammsaare muuseum 10 731 inimest www.puhkaeestis.ee Järvamaa turismiressursid 5 Järvamaa teed ja veed Teed tolmuvabad ja üldiselt heas korras Eesti suuremad linnad asuvad Paidest ca 1,5 tunni e 100 km raadiuses -- Tartusse 103 km, Pärnusse 99 km, Tallinnasse 93 km, Rakverre 84 km ja Viljandisse 71 km Mäo uus liiklussõlm võimaldab suuremal kiirusel Eesti südamaad peatumatult läbida
Tore on see, et peale muuseumikülastust tegevusi jätkub ka väljas. Saime ise katsetada talutöid ja tutvuda vanade kommetega (töötajad kannavad rahvariideid ja toimetavad taludes). Talumuuseumi alal on mitmeid loomi nagu hobused, veised, lambad, keda me saime kohapeal toita. Lisaks sellele muuseum pakub oma külastajatele kanuumatka Pärnu jõel, mis muudab ekskursiooni veelgi atraktiivsemaks 58.Jõuluvana Korstna talu 59. Ajakeskus- Paides, Eestimaa südames asub üks vahva muuseum. Interaktiivne ajakeskus asub Paide vallitornis, mis keskaegsed Paide linna tublisti valvas. Ajakeskus viis mind ajas kaugele tagasi muinasaega, seal näidati mulle humoorikat videot muinasaegsest elust Eestis. Rändasime ajas edasi ja jõudsimegi orduaega kus näidati meile nelja kuninga hukkamist Wittensteinis. Liikusime kitsastest tornitreppidest kõrgemale ja jõudsimegi kaunisse keskaega, kus
asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Linnuse ajalugu Linnuse rajamine Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas
annaabi.ee 
