tootlikkus siiski säilib, aga palju sisust jääb väheütlevaks. 1930ndatel püüab arendada sõjalis-patriootlikku teemat, nt Vabadussõja temaatikat („Lipud tormis“), millest vähem teada. Hägustumine ja lahjenemine tuleneb ilmselt suurenevast ambitsioonikusest, aga tuleb nn sein ette. Teada on, et Raudsepp valdab komöödiažanrit, kuid teiste žanrite puhul pole teada, kas ikka tuleb välja. Andekus siiski ei kao, vaid loomingu viimases ja segases järgus jääb ajakeeristesse – romaan „Viimne eurooplane“ (1941) räägib poliitilisest muutusest. Draamatekstidest olulisim ja kummalisim on „Vaheliku vapustused“ (1942) – allegooriline näidend, kus vaene vabadik on jagamas maad 2 peremehega. Allegooria oli poliitiline, kus näeme Eestit kahe võõrvõimu vahel. Komöödia „Rotid“ (1946) kajastab Saksa okupatsiooni. Raudsepp ei saa õiget
Ta üritab 30ndate keskpaigas sõjalipatriootlikku kirjandust avaldada, aga neist teame kahtlemata vähema. Hägustumine tuleb ka seetõttu, et ta ambitsioon süveneb, aga mingid seinad tulevad ette. Raudsepp valdab hästi komöödiazanrit, aga kui ta hakkab midagi muud proovima, siis pole enam nii kindel, kas see nii hästi välja tuleb. See ei tähenda, et ta andekus oleks kuhugi kadunud. Andekus hakkab aga sattuma loomingu viimases järgus ajakeeristesse. Saksa okupatsiooni ajal on ilmne Raudsepa nõukogude vastastus. Sellest hoolimata püüab Nõukogude võimu saabudes oludega kohaneda. Ta satub 50ndadel aastatel repressioonilainesse ta pannakse vangi ja sureb vangilaagris. Külakomöödias oli ta 30ndatel aastatel number üks. 8. Loeng draama lõpetus ja luule Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle
annaabi.ee 
