1. Ma hüppan sageli ühelt tegevuselt teisele ja mind on kerge segada , 2. Kella vaadates avastan tihti üllatusega, kui palju aega on juba edasi liikunud, 3. Kui mind ootab ees mõni mahukam ülesanne, tundub see mulle liialt hirmutav ja ma juhin oma tähelepanu kõrvale, mõeldes, et tegeen sellega hiljem, 4. Päeva lõpus pole mul aimugi, kuhu aeg kadus. „Ajakasutusega seotud käitumised“ testis tuli välja mitmeid põhjuseid mida ma ei pea oluliseks või ei kasuta muul põhjusel: 1. Mul on püstitatud 3-4 konkreetset isiklikku ja tööalast eesmärki, mille poole püüdlen (1 punkt – ei pea oluliseks) 2. Kasutan päeva planeerimiseks tegemist-vajavate-asjade nimekirja (to-do- list) (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks) 3
vastavalt püstitatud eesmärgile ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Areng- tund peab arendama õppijate tunnetuslikku iseseisvust, loovtegevust ning kohusetundlikku suhtumist õppetöösse. Õppemeetodid- tuleb valida kõige sobivam kombinatsioon vastavalt õppetunni eesmärgile, õppematerjali sisule ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Korraldus- õppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe õpetaja poolt hästi suunatud, ökonoomse ajakasutusega ning terviklik. Tulemus- tunni kasutegur peab olema võimalikult suur, st edasiantavast õpiinformatsioonist peavad õppijad võimalikult palju omandama. Tähtis ei ole tunnis mitte see, kui palju õpetaja õpetab, vaid see, kui palju õppijad tunnis omandavad. 4. Küsimused ja korraldused eesti keele tundides Küsimused lausetasandil: Küsimused lause kohta täidavad kahte eesmärki: aitavad õpilastel sooritada lause mõistmiseks
annaabi.ee 
