21 2329 46 2044 22 2165 47 2015 23 2147 48 2116 24 2033 49 2316 25 2459 50 1887 Graafik: 3000 2000 1000 0 0 10 20 30 40 50 60 Arvutused: Ajavahemiku täpne väärtus: 0 = 2009 0 ± 0,1 vahemikus on 21 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 42%. 0 ± 0,05 vahemikus on 10 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 20%. - Mõõteseerja keskmine väärtus on = 2169,38. Mõõtetulemuste standardhälve on = 176,55. Mõõtja ühe mõõtmise piirviga on = ±282,49. - Keskmine mõõteviga ehk mõõtja mõõtevea hinnang on = 180,06. Mõõtevea standardhälve on = 156,00.
9 2034 19 1998 29 1997 39 2043 49 2012 10 2034 20 1984 30 1966 40 1956 50 1973 Mõõtetulemuste graafiline esitus 2300 2200 2100 2000 1900 1800 1700 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 2. Hindan tõenäosust, et katsetaja mõõdab ajaintervalle veaga ±0,1 s ja ±0,05 s. Täpne väärtus t0 oli 2011 ms. Mõõtetulemustest oli vahemikus: 2,011 ± 0,1 s = 2011 ± 100 ms, st vahemikus 1911 - 2111 ms, n1 = 47 mõõtetulemust. & Seega on tõenäosus, et katsetaja mõõdab ajaintervalle veaga ±0,1 s, on = = 0,94 '"
9ms Ajaintervallide mõõteseadme eraldusvõime t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 /2553,9 =0,392*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,0785 Mõõdetud ajavahemiku täpne väärtus oli t = 2553.9 Väikseim tulemus oli tmin= 2195,2ms. Suurim tulemus tmax= 2653,5 ms. Tõenäosus, et järgmine mõõtmine langeb sellesse vahemikku, on n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 n + 1 50 + 1 51 Tôenäosus, et katsetaja môôdab ajaintervalle veaga ±0,1 s ja ±0,05 s. 2453,9-2653,9 ms vahemikku jäi 41 mõõtmist Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on m / n * P0 = 41 / 50 * 0,961=0,788 2503,9-2603,9 ms vahemikku jäi 34 mõõtmist Tõenäosus, et ka järgmine katse satub sellesse vahemikku on m / n * P0 = 34 / 50 * 0,961=0,653
Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Öeldakse, et operatsioonisüsteemi ülesanded on ka protsessi hulga loomine, initsieerimine, arendamine ja lõpetamine. Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. Igal ajahetkel on arvutil interpreteeritult mitu protsessi, mis on erinevates staadiumites. 2.1 Ressursijaotus Operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel. Sellega tegeleb ressursi jagamise algoritm - plaanur. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis üheks operatsioonisüsteemi tööks on määrata , millises järjekorras võetakse konkreetne protsess protsessori või näiteks kõvaketta poolt jutule.
inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikut on, üldtendents on lühemaajalisi vahemikke üle hinnata ja pikemaid alahinnata) ja subjektiivset aega (sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest, ka isiku hoiakust). Tagasivaatel on kõik vastupidi- ajal, mil oli rohkem tegevust tunduvad siis pikemaajlisemad ja vastupidi. Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms)
*Kasulik ja tähtis konseptsioon: protsess=programmi täitmine. *Protsess ei samastu programmiga. Programm on passiivne olem, samas kui protsess on aktiivne. *Protsessis sisaldub täidetav programm. Sellega seostatud andmed ja täitmise *Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. *Kui programm on käskude jada, siis protsess on käskude täitmise järgnevus. *Protsessi kirjeldab programm, mida interpreteerib protsessor. Protsessi mõiste *Opsüsteem täidab mitmesuguseid töid: -Pakktööd -Aega jagavad tööd *Protsess- täitmisel olev programm. *Programmi täidetakse järjest. *Protsess koosneb: -Koodisektsioonist -Käsuloendurist -Magasinist -Anmesektsioonist -Protsessori seisust (registrid) Protsessi olek
annaabi.ee 
