Viivituskäsud Juhtimisülesannete lahendamisel tuleb väga sageli ühe või teise seadme sisse-, väljaja ümberlülitamiseks kasutada viivitusi. Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s,
Peale selle saab neid kirjeldada veel algoritmi (eeskirja) alusel, graafikuna ja matemaatilise mudelina. Determineeritud protsesside klassifikatsioon: 1 determineeritud 1.1 perioodilised 1.1.1 harmoonilised 1.1.2 polüharmoonilised 1.2 mitteperioodilised 8. Polüharmooniliste ja peaaegu perioodiliste protsesside kirjeldamine. Harmoonilist protsessi võib kirjeldada järgmise ajafunktsiooni (matemaatilise mudeli) abil: x(t)=Xsin(2f0t+) , kus f0 sagedus, algfaas, X amplituud, T0 = 1/f0 periood. Harmoonilist protsessi saab kujutada ka amplituud-sagedus karakteristiku abil. Polüharmoonilise protsessi matemaatiline mudel: x(t)=x(t+nT0), n=1, 2, 3, ... Polüharmoonilisi protsesse saab enamasti lahutada (harmoonilisteks) osadeks ja kirjeldada Fourier' rea abil: x(t)=a0/2 + (akcos2kf0t + bksin2kf0t), milles f0=1/T0, ak=2/T0 0T0x(t)cos(2kf0t)dt, k=0, 1, 2, ...;
m -st m -1 -st -st b0 s xs e dt + b1 s xs e dt + ... + bm xs e dt 0 0 0 Kuna Laplace'i teisenduse põhikuju seab ajafunktsiooni f(t) (originaali) ja tema kujutise F(s) järgmisse vastavusse: -st F ( s ) = f (t ) e dt 0 siis saab võrrandis integraalialuseid liikmeid tähistada lühemalt:
annaabi.ee 
