Koos mälestustega loovad sellised pisidetailid meie ajajoonel üsna võimsa terviku. Kandes põlvest põlve pidevalt neid mälestusi ning teadmisi edasi, saamegi rääkida kultuuri, kui sellise, pärandamisest. Kultuuripärandi tunnetamine ja mõistmine on oluline nii noortele kui ka vanadele. Selle tundmine annab meile mõista, kuidas meie rahvas tekkis ja arenes, kuidas me jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle terve maailma. Ereda näitena võib välja tuua "päikese langemise maale" ehk Kaali kraatri tekkelugu. Seda on uurinud meie tuntud riigi- ja kirjamees Lennart Meri, kes oma raamatus "Hõbevalge" meie rahvuslikku identiteeti ja saamislugu süvitsi lahkab. Just selle
pangakonto on jälle töökorras, Meister saab oma ametlikud dokumendid tagasi ning põletatud käsikiri saab tagasi oma algupärase sisu. Romaani lõpus võtab Woland meistri endaga kaasa. Margarita saab minna Meistriga kaasa ning neid ei lahuta enam miski. ,,Meister ja Margarita" on suhteliselt raskesti mõistetav teos. Huvitavaks teeb raamatu müstilisus, mida loob Woland oma kaaskonnaga. Erinevaid ajaetappe on omavahel keeruline seostada, minu jaoks tõi selguse alles hiljem teost analüüsiva teksti lugemine. Sellele vaatamata on ,,Meister ja Margarita" üks geniaalsemaid teoseid, mida ma lugenud olen ning teadmine, kui palju aega ja tööd on autor teinud, on aukartustäratav. Teos on kaheteistkümne aasta jooksul lihvitud perfektsuseni.