sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine kohtades loomade jaoks, looma personaalse sfääri ulatus (H. Hediger), orienteerumine, seondub keskkonnaga, milles loom elab, ja taktiilse meelega (nt veeelanikel vahetu kontakt veekeskkonnaga) 2. Ajasemioos ajaeristused, mida elusolend võimeline tegema, hetke pikkus ja aja subjektiivne kiirus tema jaoks (teo jaoks on aeg palju aeglasem kui inimese jaoks, aga lindude jaoks kiirem), tegevuste ajastamine ja sünkroniseerimine, ööpäevarütmid 3. Ainevahetuse e metabolismi semioos toidu otsimine, äratundmine, kinnipüüdmine ja omastamine, vedeliku otsimine ja tarvitamine, ohutu keskkonna äratundmine puhkamiseks 4
sihitiskäänet. See on rohkem leivinud. (2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg 8
annaabi.ee 
