t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja Vastavalt peame ajaloolisest keskkonnast eristama unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see toetava, mis on vajalik igapäevaseks psüühika pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, säilitamiseks. Meil on ajus terve hulk kaasasündinud mis ei pruugi olla. mustreid, mis saavad tagasisidet jäsemetest. Kui 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki jäsemed puuduvad, on siiski olemas mingisugune keskkondi. Ühest oleme rääkinud meie ajalooline teadmine selle olemasolust. Intuitsioon- äratundmine. keskkond, see, millega suheldes meie Mina on Me paneme ümbritsevast enese teadmata kokku mingi kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui pildi ja teeme selle põhjal järelduse, tuginedes oma
6. Siiani loetletud keskkonnaliigid jaotuvad omakorda jagatud ja individuaalseks keskkonnaks. Mida keerukamaks kujunevad Minad, seda rohkem unikaalseid keskkondi tekib, samas peab kahepoolne indiviidi suhtlemine keskkonnaga alles jääma. Selleks peab aga keskkond olema jagatud, s.t. ühtemoodi mõistetud. Mõisted ei saa olla individuaalsed ja unikaalsed. Me ei saa 11 psüühiliselt mõjutada, kui see pole jagatud. Peab olema 1 osa, mis on jagatud ja 2 osa, mis ei pruugi olla. 7. Ajadimensioonis peame eristama veel kaks liiki keskkondi. Ühest oleme rääkinud meie ajalooline keskkond, see, millega suheldes meie Mina on kujunenud. Psüühika ei eksisteeri sünnimomendist. Kui me seome in kujunemise mingite suurte sündmustega, siis meil ei ole teoreetiliselt alust väita, mida see in jaoks tähendas. Sellisel juhul see ei suuna psüühika kujunemist. me muudame keskkonda, milles me elame. Tavaliselt me seda teadlikult ei tee. Teadlikult saame
annaabi.ee 
