Kas loendur on järjestikülekandega või paralleelülekandega Sünkroonsed kahendloendurid Järjestikuülekanne – trigeri sisendi väärtus levib kõikide nooremate järkude kaudu. Paralleelülekanne – kõigile trigeritele arvutatakse sisendite väärtused eraldi ja ülekanne ei läbi kõiki nooremaid järke. Kahendloendur võib arvutada ka kahanevas suunas. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Ajadiagramm: Asünkroonne Üleminekuaeg ühest olekust teise ei ole konstantne, vaid oleneb sellest, milliselt kombinatsioonilt millisele toimub üleminek, kasut. Indikatsiooniseadmetes Lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks. Ajadiagramm: Kahendloendur-kümnendloendur – Loenduri moodul ei pruugi alati olla kahe täisaste. Nt kasustatakse kahend- kümnendkoodi, kus loenduri moodul on 10. St. järjestikuskoodid on
NING - EI 0 1 0 1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 1 VÕI - EI 0 1 0 1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 0 VÄLISTAV 0 1 1 VÕI 1 0 1 1 1 0 24. Trigerid. Asünkroonne ja sünkroonne RS-triger, skeemid NOR ja NAND-lülitustel, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagramm kasutamine lukkregistrina: rööpse lukkregistri skeem ja signaalide ajadiagramm. JK-triger: skeem, seisunditabel. Kahetaktiline trige kahetaktilise D-trigeri signaalide ajadiagramm. JK-triger T-trigerina (loendustrigerina, selle juhttrigeri ja abitrigeri signaalide seisun Asünkroonne RS-trigeril on kaks sisendit, S ja R ning kaks väljundit Q ja Q. Kui Q- väljundis on 1-signaal, si
täielikud? NB! Valed vastused annavad miinuspunkte! ■ Vastus: {NING; VÕI; EI}, {NINGEI}, {EIEGA}. ● Järjendloogikaahelad ● Sisendväljund a. Mida tähendab lühend IRQ? ■ Vastus: interrupt request b. Joonisel on kujutatud sünkroonse andmeedastuse ajadiagramm. Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 6 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 5ns . Aadressi dekodeerimine võtab aega
(Esimese takti ajal algab siinitsükkel aadressi ja mälust lugemise signaali edastusega ning kolmanda taktiga lõpetatakse siinitsükkel) Asünkroonne siin: Taktsignaali pole otseselt näha, andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide vahetamise abil (MSYN, SSYN). Asünkroonse siini ajastus on paindlikum, puudub sõltuvus jäigast sünkrosignaalist. Joonis 10Sünkroonse siini mälust lugemise tsükli ajadiagramm 27 Joonis 11Asünkroonse siini mälust lugemise ajadiagramm 28 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282) 18.1. Katkestustega andmevahetus Katkestus sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestuse käivitamine: Programmselt, nt INT-käsuga S/V-seadmete poole pöördumiseks. Analoogiline alamprogrammi poole
ühe, kahe või kolme võrra. Φ T T T T T T T T T T 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 M1 M2 M3 (Operatsiooni kood) (Lugemine mälust) (Mällu kirjutamine) Käsutsükkel Joonis. 2.8. Keskprotsessori käsutsükli ajadiagramm Arvutit, mille põhiülesandeks on seadmete või protsesside juhtimine, nimetatakse juhtraaliks. Juhul kui juhtraali protsessor käib korduvalt töötsükli kaupa kõik programmimällu kirjutatud käsud algusest lõpuni läbi, s. t pöördub tsükliliselt vastava aadressiga mälupesade poole, on tegemist tsüklilise programmjuhtimisega. Programmi lugemist algusest lõpuni nimetatakse programmi tsükliks. Aega, mis kulub programmitsükli läbimiseks, nimetatakse programmi tsükliajaks
a0 = 00111111 a1 = 00000000 a2 = 00001100 a3 = 11110011 a4 = 11001111 a5 = 11111111 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks? V:1110 13) Milline allpooljoonistatud signaalidest on joonisel kujutatud loogikaahela väljundis f1, kui taktsignaal esimese trigeri sisendis on kujutatud real Clk? V: E 4.test Sisend-väljund 1) Mida tähendab lühend DMA? V: Direct Memory Access 2) Joonisel on kujutatud sünkroonse andmeedastuse ajadiagramm. Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 5 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 4ns. Aadressi dekodeerimine võtab aega 3ns. Adresseeritud seade edastab andmed siinile 5ns möödumisel. Sisend-puhvri setup-time on 4ns. Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? V: 40,0 MHz
positiivse klemmiga ning UL1 = 0,5Ud. Kui VT4 on avatud, siis faas L1 on ühendatud alalispinge toiteallika negatiivse klemmiga ja UL1 = 0,5Ud. Faaside L2 ja L3 pingete kujud on täpselt samasugused kui faasi L1 pinge kuju, välja arvatud asjaolu, et pinged on faasis 60°võrra nihutatud. Kuna kõik transistorid on suletud, juhivad vabavoolu dioodid voolu eelnevas suunas, nt kui transistor VT1 sulgub, siis diood VD4 juhib voolu samas suunas, kuni see kahaneb nullini, nagu näitab ajadiagramm. Antud lülitusjärjekorra puhul domineerib väljundpinges puktjoonega näidatud põhiharmooniline. Samuti on võimalikud teised lülituskombinatsioonid, ning neid kirjeldatakse raamatu järgmistes osades. Kõige probleemsemaks osutub vaheldite korral kõrgepingeline talitlus. Pooljuhtlülitite lubatud maksimaalse pinge piirab oluliselt muundurite maksimaalset väljundpinget või sunnib kasutama kallimaid pooljuhtlüliteid soovitud pinge muundamiseks. Sel juhul on tüüpiliseks lahenduseks
..1014 korda. 12 Vahesagedusvõimendist võimendatud kajasignaal liigub detektorisse, kus eemaldatakse ülikõrgsageduslikud võnkumised ja saadakse videoimpulss, mis kujutab ülikõrgsagedusliku impulsi mähispinda. Pärast võimendamist videoimpulss liigub kuvarisse, mille pinnale tekib objekti kujutav helendav täpp. tD Joon 2 Saatja – vastuvõtja ajadiagramm Kajasignaali registreerimise hetke järgi kuvaril võib määrata sondeeriva signaali väljasaatmise momendist kuni kajasignaali vastuvõtuni, seega kauguse vastavalt valemile (1). Kuvari ja antenni sünkroniseeritud asendi puhul võib antenni asendi järgi määrata objekti suuna. Punktikujulise objekti puhul määratakse tema suund antenni suunadiagrammi maksimumi järgi. Joonised (1) ja (2) näitavad ainult raadiolokatsioonilise objekti koordinaatide määramist.