õhust mere kohal" hõbemedali ja ta määrati prantsuse maalikunstniku Philippe Tanneri abiliseks. Tanner keelas Aivazovskil iseseisvalt töötada, aga Aivazovski rikkus seda keeldu ja esitas kunstiakadeemia 1836. aasta sügisnäitusele viis maali. Aivazovski teosed said heatahtliku kriitika osaliseks, samas kui Tanneri töid kritiseeriti liigse maneerlikkuse pärast. Tanner kaebas Aivazovski peale Nikolai I-le ja tsaar käskis kõik Aivazovski maalid näituselt kõrvaldada. Aivazovskile anti andeks alles pool aastat hiljem ja ta määrati Baltimaadest pärit professori Aleksander Zauerveidi juurde lahingumaali õppima. Ta oli Zauerveidi juures kõigest mõned kuud õppinud, kui pälvis 1837. aasta septembris maali "Stiil" eest suure kuldmedali. See andis talle õiguse sõita kunstiakadeemia stipendiaadina Krimmi ja Lääne-Euroopasse. Krimm ja Euroopa (18381844) 1838. aasta kevadel saabus Aivazovski Krimmi, kus veetis kaks suve. Lisaks meremaalidele valmis
Orest Kiprenski (17821836) oli samuti hinnatud portretist. Kunstniku kuulsamaid töid on Aleksandr Puskini portree. Karl Brüllovi (17991852) peateos on maal ,,Pompei viimne päev". Esimest korda sai vene kunstis maali sisuks mitte üksikisiku kangelastegu, vaid hoopis rahva traagiline saatus. Pärast sellele maalile osaks saanud tohutut menu pühendus Brüllov täielikult portreekunstile. Valmisid tuntud kultuuriinimeste Vassili Zukovski, Aleksei Tolstoi, Ivan Krõlovi portree. Ivan Aivazovskile (18171900) tõid kuulsuse maalid, mis kujutasid mere stiihiat, jõudu ja võimsust. Aivazovski tuntuim töö on ,,Üheksas laine". Looduse stiihiale vastukaaluks kujutas kunstnik nende inimeste mehisust, kes laevahukus suutsid end päästa. Aastail 18441845 kujundas Aivazovski Balti mere äärseid kindluslinnu: olgu siinkohal näiteks Kroonlinn ja Tallinn. Ivan Siskini (18321898) meelisteemaks oli vene looduse ilu. Kunstniku tuntuimaks tööks
annaabi.ee 
