sissehingatava hapniku kontsentratsiooni võib suurendada ja PEEPi (või CPAPi) võib kasutada, kui ilmneb hüpokseemia. Operatsioon tuleb edasi lükata või sellest loobuda nii kiiresti kui võimalik. Bronhoskoopia võimaldab tahkete osakeste eemaldamist ja rindkere röntgenit- (Antibiootikumravi) ning arteriaalse vererõhu mõõtmine aitab hinnata vigastuste raskust. Patsient tuleb üle viia intensiivraviosakonda täiendavaks järelvalveks ja hingamisteede raviks (vt lisa 2). (Aitkenhead jt 2013). KASUATUD KIRJANDUS Aitkenhead, A. R.; Rowbotham, D. J.; Smith, G. (2003). Textbook of anaesthesia. Churchill Livingstone. 515-516. Härma, E. “Kui kaua enne operatsiooni ei tohi patsiendile anda süüa ega juua?” (2014). Eesti Arstide Päevad. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eve-H %C3%A4rma_Kui-kaua-enne-operatsiooni-ei-tohi-anda-s%C3%BC%C3%BCa-ega- juua.pdf (10.10.2015) Tartu Ülikooli Kliinikum (2007). Avatud hingamisteed. Hingamistee
(SaO2), keha temperatuuri ning muude elutähtsate näitajate (ajusisene rõhk jne) kohta. Lasteintensiivravi osakonnas teostatakse kõikidel patsientidel ööpäevaringselt eluliste näitajate monitooringut. Intubeeritud lapse järjepidev monitooring võimaldab anda kiiresti tagasiside terapeutilise toimingu või mõne käelise tegevuse kohta (näit. aspireerimine jne), mis võivad mõjutada lapse üldseisundit (Aitkenhead jt 2007, Kelsey & McEwing 2008). On oluline, et personal oskaks monitoril olevat informatsiooni tõlgendada ja hinnata valeinformatsiooni. Üks kõige olulisemaid tervishoiutöötaja oskusi on füsioloogiliste näitajate hindamine ja ebakõlade äratundmine. Õdedele on abiks monitorid, kuid enne monitoriga tööle hakkamist, tuleb selgeks teha, et kas see töötab õigesti. Õde peab oskama seadistada monitori programme vastavalt lapse vanusele. (Gregory 1994.)