majandusliku suhtlemise keeld) 3. Varasematel aegadel ekspordi soodustamise vahend rahvusvaluuta devalveerimine (muutis ekspordi odavamaks) Rahvusvahelised majandusorganisatisoonid Maailma kaubandusorganisatsioon WTO 1. Eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust 2. Tegutseb valitsusvahelise organisatsioonina ÜRO egiidi all. 3. Selleks tuleb kaubandussuhetest kõrvaldada kitsendused ja alandada kaubandus- ja tollitariife, mis omakorda aitaad suurendada investeeringuid, luua uusi töökohti. 4. Liikmeid üle 140. peakorter Genfis. 5. Eesti liitus 1999 ja saab kaubanduslepinguid võrdsetel alustel, lihtsustus kaubavahetus. Rahvusvaheline valuutafond IMF 1. Asutati 1944, liikmeid üle 180. 2. IMF kooskõlastab rahvusvahelist rahandust, püüab vältida järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, leevendada eri riikide finantskriise 3. Eesti ühines 1992. 4
Turustamise ja reklaami kaudu saadud identiteet. Mina kui ,,selline" 2. Inimene kui tarbekaup: keha, stiil jne. Kui aeg muutub, muutub stiil ja muutub identiteet. Brändiidentiteet, millega on seotud omadused Lisaks: enesemüümine, talendid Æ esitluse olulisus. EHK SIIS Koodi poolt oleme me kõik mõjutatud. Kuid mujalt saadud identiteedi väljendamine on ka olemas, n.ö sisemise identiteedi osa. (?) Tegevus, kunst, loomind, suhted... Tarbekabad aitaad seda peegeldada tagasi endale ja teistele. Siin läheb käiku nii olemasolev kood kui enese loov kasutamine, muutmine. Kood ei ole lõplik (vrd poststrukturalism) Kui lisada veel ekspressiivne ja instrumentaalne mõõde. JOONIS Ameeriklane DUNN: Tarbimine on pigem muutunud elustiilipaketiks. Kuid elustiil ei pea pakkuma koodilist identifikatsiooni. See on ikkagi vaba valik, kuidas sellesse suhtuda. Hübriidsus enne kui fluiidsus. 1 9. Postsotsialistlik muutus ja tarbimine Eestis
annaabi.ee 
