(või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Descartes kirutab,et ta tunduks hulluna kui väidaks,et kahtleb selles, et ta omab keha, kuid samas väidab, et oma unenägudes kogeb ta sama tõelisena tunduvat reaalsust, mis ei ole tõeline. Ta ei leia kindlat viisi vahet teha unenägude reaalsuse ja päris reaalsuse vahel. Kuuendas meditatsioonis arutleb Descartes selle üle, kas materiaalsed asjad eksisteerivad. Descartes näitab, et meelteaistingud on alati seotud mõtleva ja aistiva minaga. Objektide olemasolu järeldub meie kujutlusvõimest ja sellest, kuidas jumal neid on loomud. Meeled ei peta meid, küll aga me võime teha meeltest saadava infost tulenevalt valesid järeldusi. Selles,et meeltest tulenev info võib olla eksitav veenab meid kogemus, samuti võivad eksida ka ,,sisemised meeled" n. Fantoomvalu. Jumal paneb inimese arvama,et meelteaistingud pärinevad kehast, ning kuna pettus ei ole Jumala olemusega kooskõlas, järeldub,et kehalised asjad eksisteerivad
Jumal ei ole inimestele andnud eksimisvõimet. Kui inimesed nendes teadustes eksivad, siis sellepärast, et nende võime otsustada selle üle, mis on tõene, on lõplik ning nad teevad ennatlikke otsustusi. (II;1653) Viiendas meditatsioonis tõestab Descartes uuesti Jumala olemasolu, järeldades Jumala definitsioonist tema olemasolu. (II;1658) 4 Kuuendas meditatsioonis näitab Descartes, et meelteaistingud on alati seotud mõtleva ja aistiva minaga. Jumal, kelle olemasolu ta viiendas meditatsioonis tõestas, istutab inimesse ettekujutuse, et meelteaistingud pärinevad kehast. Et pettus ei ole Jumala olemusega kooskõlas, peavad kehalised asjad tõeliselt eksisteerima. (II;1660) 5 2.MÕTISKLUSI ESIMESEST MEDITATSIOONIST R.Descartese meditatsioonid on kirjutatud mina-vormis. Et jälgida sarnast stiili, võtab referaadi
annaabi.ee 
