Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad" Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust: · paratamatus (mitte-juhuslikkus) · üldkehtivus (kehtivus kõigi antud tüüpi objektide kohta) Meelelisest tajust saadud teadmine kätkeb endas alati juhuslikkuse momenti, neis ei kehti paratamatus ega üldkehtivus. Iga teadmise loogiliseks väljendusvormiks on väide e. otsustus. Seal eristatakse kahte elementi: subjekti (mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse).
gnoseo tunnetama). Eesti keeles kasutatakse selle valdkonna tähistamiseks sõnu tunnetusfilosoofia, tunnetusteooria. Mis on teadmine (üldistatult, üle kõikide individuaalsete olukordade)? Laialt levinud teadmise määratlemine korrektselt õigustatud tõese uskumusena on õigupoolest alles teeots teadmise-maailma. Kuidas meeleline tunnetus ja mõisted teadmises ühinevad, ühendatakse? Kanti kuulsa vormeli kohaselt on aistingud ilma mõisteteta ,,pimedad" ja mõisted ilma aistinguteta ,,tühjad". Missugune on teadmise olemise viis? Milliste tunnuste põhjal erineb teadmine arvamusest, oletusest, illusioonist, veendumusest, kujutlusest, oskusest, tarkusest? Milline on teadmise ja väärtuse, teadmise ja tegevuse vahekord? Mis on tõde ja missugused omadused tal on? Kuidas teha kindlaks, kas vaadeldav väide on tõene? Kasulik on teada, et erinevaid tõeteooriaid on rohkem kui kümme. Kesksemad neist on tõe korrespondents- ehk vastavusteooria ja koherentsus- ehk kooskõla
annaabi.ee 
