Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini. Paralleelstruktuur tekib siis, kui ühe teesi kaitseks argumenteerime mitmel loogiliselt sõltumatul alusel. 4. Kuidas teha vahet argumendil ja seletusel? Seletus aistab mõista (väidet või olukorda), argument aga põhjendab kindlat teesi. Seletus on argumendi moodi, sest pakub samuti teatud mõttes põhjenduse ja isegi kasutab “sest”–tüüpi sõnu, mis on sageli argumendi indikaatoreiks (vt p. 5) Kuid sageli on seletuse sisuks millegi põhjusliku päritolu selgitamine, mis on hoopis teine ülesanne kui mõne teesi poolt argumenteerimine. Üks praktiline kriteerium seletuse ja argumendi eristamiseks on niisugune: tarvis on üle kontrollida,
Magnetinduktsioon B T Pindala S m2 Nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel o Võnkumiste periood T s Induktiivsus L H Mahtuvus C F IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine on elektromagnetlaine, mida inimese silm aistab. Kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Elektromagnetlaine skaala elektromagnetlainete levimisel ja vastastikmõjus on vaja arvestada difraktsiooni, samuti neeldumise sõltuvust lainepikkusest. Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. Lainepikkuse kasvu ja sageduse kahanemise järjestuses kiirgus röntgenkiirgus ultraviolettkirgus nähtav valgus infrapunakiirgus raadiolained
kogemuste abil keskkonna omadusi ja kuidas ta ise saab neid muuta. Areneb ka lapse arusaamine iseendast. Esimestel elukuudel on laps enesekeskne tajuja. Imik ei erista ennast erinevaks keskkonnast. Ta on ühine hooldaja ja keskkonnaga. Imiku käitumist valitsevad refleksid. Ta on siiski aktiivne ja uudishimulik. Aistingut toimivad hästi . Tajumine keskendub paljus iseendale. Ta vaatleb sõrmi, kogeb kehaosade liigutusi, aistab seesmisi tundeid jne. Seda kõike liites õpib ta vähehaaval käe ja suu koostööd. Nelja kuu vanuse imiku arengus muutub keskkonnaga suhtlemine. Temast saab vastastikuse suhtlemise poole püüdleja. Last meelitavad keskkonna objektid ja sündmused. Rusikad avanevad ja käsi muutub tähtsaks vahendiks info hankimisel. Käe abil laps tunneb, katsub, liigutab jne