alla matab. Kui purskamine on lõppenud ja kivine maa jahtunud, hakkab leetpõõsas jälle kasvama. Tugev ja südi, jätkab ta oma elutsüklit Ammune huviobjekt Araablased, kes valitsesid Sitsiilias pikka aega, kutsusid seda vulkaani Tulemäeks. See on kahtlemata tabav nimi, kuna Etna paiskab oma sügavusest regulaarselt välja hõõguvtulist laavat. Kaks kõige varasemat säilinud ülestähendust Etna tegevuse kohta on pärit Pindaroselt ja Aischyloselt, kes kirjeldasid purset, mis toimus aastal 475 e.m.a. Rohkem kui korra on laava andnud hämmastavaid etendusi, loogeldes tulemaona mäest alla merre. See leidis aset aastatel 396 e.m.a, 1329 m.a.j ning 1669 m.a.j, kusjuures viimane neist on Etna hilisemate pursete hulgas küllap vist kõige tuntum. Tookord valgus 2 kilomeetri laiune ja 25 kilomeetri pikkune laavakeel üle Catania linnamüüri, purustas enam kui 27000 inimese kodud ning mattis enda alla osa sadamast.
ja lõi kõneosad, s.o näitleja dialoogi kooriga tõi varasemasse oratooriumilaadsesse kooriteosesse draamategevuse alged. Antiikajal peeti just Thespist tragöödia rajajaks. Temalt on säilinud 4 tragöödiafragmenti. Kõige tuntumad tragöödiameistrid on: Aischylos (525 456 eKr e. 5. saj. I poole autor) Sophokles (496 406 eKr e. 5. saj. II poole autor) Euripides (480 406 ekr e. 5. saj. II poole autor) Kõik nad on kirjutanud umbkaudu 90 tragöödiat. Aischyloselt on säilinud 7 terviklikku teksti, Sophokleselt 7 (s.h ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Elektra"), Euripideselt 18. Euripideselt on ka mõned muusikanäited. Peale kooriosade kuulusid muusikaliste osade hulka tegelaste lüürilised partiid, mida esitati lauldes, sellele lisandusid koori ja näitleja(te) vaheldumisi esitatud laulud. Laulude vahel võis olla lühikesi instrumentaalosi. Kuna etendus sisaldas ka muusikat, siis tekstiautor oli ühtlasi helilooja
annaabi.ee 
