oli viia jõuluõlut sõpradele ja naabritele. Seda tegi peremees, sest tähendas head, kui esimesel jõulu- või uusaastapäeval tuli kõigepealt meesterahvas külla häid pühi soovima. Juhtus esimesena tulema naisterahvas, peeti teda õnnetuse majjatoojaks. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. 6 Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära. Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri.
naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku. Liisi lahkub Vargamäelt, Andrese süda läheb härdaks ja sai trahviks kaks päeva kartsa. Maril kasvab kõik üle pea. ja ta otsustab Liisile kaasavara anda.
tuua ja hakkas õhtul lossi sõjameestega rõõmsat joomapidu pidama. Aeg-ajalt luusis ta kõik lossi nurgad läbi, kõneles väga palju sõjameestega, pakkus ennast nende juurde öömajale ja lubas veel aamitäie viina muretseda. Hilisel õhtul tuli Risti Krõõt lossivärava ette ja palus komtuuri jutule saada. Vahid ei lasknud teda sisse, öeldes, et komtuur on välja sõitnud. Krõõt jäi värava taha ootama. Pika värisemise ja hammaste lõgistamise järel kuulis ta aisakellade kõlinat ja kapjade müdinat. Suur ja tore saan, 217 milles komtuur kahe orduvennaga istus, sõitis värava ette. Härrad olid rõõmsas tujus, sest nad tulid võõruspidult ühe rikka mõisniku juurest, kelle tütart komtuuri vennapoeg, noorem Goswin Herike kosis. Täna oli kihlus olnud. «Komtuuri-härra, komtuuri-härra!» kiunus kaeblik hääl tee kõrval ja Krõõt langes põlvili lume sisse. «Lubage sõna rääkida!»
annaabi.ee 
