öhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suvel lahtisulanud pinnasekihid on liigniisked ning veega küllastunud muld hakkam mõõda nölva alla valguma, tekidades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkatte võõndi. Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on
korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus. Ainuvalitsevad taime-eluvormid tundras on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jõuavad kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt
annaabi.ee 
