(Wajni Nissen 200). Vanematele rääkimist lükatakse edasi, enne räägitakse kellegile teisele, meie eesmärk on öelda, et on vaja rääkida. On vaja seletada, et vanemad on ka ehmatanud ja miks on, mängid selle rolli ära, seletada, et mitte see, et vanemad on pettunud vaid nad ei oska midagi peale hakkata. Enamasti on vanemate reaktsioon kardetust leebem, vanemate ülereageerimine tekitab mässu. Vanemate roll Jääda toetavaks Lasta võimalikult palju otsuseid teha teismelisel ise, ainutlt kui näete, et vabker hakkab kraavi minema, siis sekku. Tihti vanemad hakkavad tegema otsuseid, nii ja nii. Noored tahavad ise. Tuleb õpetada vanemaid natuke tagasi tõmbuma, nad nagunii jäävad domineerivaks. Näidata ette õigeid käitumismustreid Säilitada head suhted Võimalusel lasta neil eraldi elada (kasvõi oma tuba) Teismeliste rasedate nõustamine Õpetada toimetulekut Info ja infoallikad, emotsionaalne tugi Otsustamisprotsess, mida teha?
mis tähenduses me kasutame sõnu. Nt üks ja sama sõna on teksids 20 korda, siis peaaegu alati on tal tähenduse poolest erinüass. Semantikat ehk tähendust kasutatakse pragmaatilese tähenduse realiseerimieks. Nt ,,vaata, kärestik! Kui ütleb keegi kellelegi kuskil, siis see vüib tähendada erinevaid asju vms. Kõne funktsionaalsüsteem! Kõinevõime taliktuslikalus on funktsionaalsüsteem. Meil kehas pole organeid mis tegeleks ainutlt küneloome ja -tajuga. Lapsel on vaja suhtlemist, et need hakkaksid kujunema. JA seda ka õigel ajal,et kui anatoomilsed asjad ka on siis soodaim aeg enda kuju muutmiseks ja lihast arendamiseks jne. Iinimestel on kõne funk-.süs. kõige olulisem. Ererentsed ja afarentsed (ef. Viivad ajust infot laiali; af . toovad infot ajju). Tegevusakt lõimub psühholoogilise tegevusteooriaga. Väga oluline on mäluroll, et mida ühes teises olukorras on vaja teha
annaabi.ee 
